Marcus Tullius Cicero teos „Tusculan Disputations“ on filosoofiline teos, kirjutatud umbes 45 eKr. Cicero koostas selle oma tütre surma leinamise ajal ning esitab siin viis dialoogi, mis käsitlevad inimelu põhilisi küsimusi: surmahirmu vähendamine, valu talumine, kurba leevendamine, emotsionaalse kaose ohjeldamine ning see, kas ainult voorus tagab õnne. Tuginedes tugevalt kreeka filosoofiale, eriti stoicismule, esitab Cicero veenvaid argumente, mis seavad kahtluse alla tavapäraseid arvamusi kannatuste ning saatuse kohta ning pakuvad ajatu tarkust selleks, et tugevdada vaimu elu vältimatute raskuste vastu.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Tusculanae_Disputationes