Marcus Tullius Cicero teos „Traktaatid sõprusest ning vananägusest“ on filosoofiline dialoog, kirjutatud aastal 44 eKr. Teos toimub pärast Scipio Africanuse surma aastal 129 eKr ning uurib tõelise sõpruse olemust läbi vestluse Laeliuse ning tema kahe väimehe vahel. Laelius analüüsib, mida tähendab ehtine sõprus, ja väidab, et see saab eksisteerida ainult vooruslike inimeste vahel. Dialoogi kaudu esitab Cicero ajatud mõtteid lojaalsusest, auast ning sidemetest, mis ühendavad häid inimesi läbi aegade.
Ühtne pealkiri: Cato maior de senectute. Wikipedian lehekülg selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Laelius_de_Amicitia