Martin Lutheri „Kommentaar Galatialaiselle kirjale“ on teoloogiline trattatus, kirjutatud 1500-luvun alussel. See esitab üksikasjaliku tafsiran Sainja Pauluse kirjast Galatilelastele, keskendudes eriti õpetusele, et õigeksmõistmine tuleneb ainult usust – mis on luterliku teoloogian keskne põhimõte. See kommentaar toimib nii Pauluse õpetuste kaitsmisena neile vastu, kes sooviksid neid moonutada, kui ka uurimisena sellest, millised on usku Kristusesse tagajärjed päästmise seisukohalt. Kommentaari algus avab taeväätelje Lutheri uurimistööle Pauluse kirjas esinevate peamiste teemade kohta. Luther alustab selgitades konteksti, mis oli Pauluse kirjutamise taga, ning käsitleb üksikasjalikult juudaistide mõju – need seadsid Galatilelaste usklikke proovile moonutatud evangeeliumiversiooniga, rõhutades Seaduse järgimist. Ta tuob esile Pauluse kui apostli autoriteedi tähtsuse ning kordab, et tema õpetused pärinevad Jeesus Kristuse ilmutusest. Lutheri toon on kirglik ja kiirendatud; ta rõhutab ohtu, mis kaasneb kristluse aluspõhimõtetest kõrvalekaldumisega. Seega loob algusosa raamistiku selleks, et mõista usu, armu ning evangeeliumi mõju nii üksikutele usklikele kui ka kogu kirikule tervikuna.