Vicente Blasco Ibáñezin romaan „La Catedral“ ilmus 1903. aastal. See jälgib Gabriele Lunat, endist seminariõpilast, kes naaseb pärast aastaid välismaal veedetud aega, mil ta on omaks võtnud revolutsioonilisi ideede, oma kodulinna Toledoon. Otsides varju katedraalis, kus tema vend töötab, hakkab Gabriel levitama oma radikaalseid võrdsuseideoloogiaid sealse elanikkonna seas. Romaan on jaotatud kaheks osaks: esimene osa käsitleb katedraali asukaid, teine osa aga Gabriele poliitilisi ning sotsiaalseid väiteid, mis seavad kahtluse alla Hispaania ajaloo, kiriku ning ühiskonna ennast.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: es.wikipedia.org/wiki/La_catedral_(novela))