Le calendrier de Vénus
Tietoa kirjasta
Octave Uzanne’i teos „Veenuse kalendrier“ on fiktiivne teos, kirjutatud 19. sajandi lõpus. Lugu käsitleb armastuse, iha ning inimsuhteid keerukust läbi teravmeelise ning sageli küünilise jutustaja silmapiiril. Tegelased uurivad oma kirgi ning romantikat seoses ühiskondlike normidega, keskendudes eriti eneseteadliku vabarikti tegevusele. Teose alguses tutvustatakse peategelast, kes mõtiskleb oma varasemate romantiliste kohtumiste ning armastuse olemuse üle. Ta kirjeldab liigutavat kohtumist noore teenijannaga nimega Babette, kes toimib katalysatorina tema mõttemaailmas seoses kirgiga ning truudusetusega. Peategelase mõtteid läbivad huumor ning iroonia, samal ajal kui ta navigeerib oma suhetes – vihjates aluseks olevatele pingeidele, mis tulenevad ebastabiilsusest ning ihast. Ta edastab tunnet vabanemisest traditsioonilistest romantilistest ootustest ning paljastab samas seoseid afektiivsuse, mälestuste ning naudingu mööduvasta olemuse vahel.
