John Burroughsen „Elu hingamine“ on filosofiline teos, joka uurib elun olemust ja päritolu ning kirjutati 20. sajandi alguses. Raamat süveneb elavate ja elottomate olendite vahelisse suhtesse ning käsitleb näiteks elujõu, jõudu ning eksistentsi aluseks olevaid müsteeriume. Burroughs mõtiskleb elun filosofilisi ja teaduslikke aspekte, kontrasteerides sageli idealismi ja naturalismi ning püüdes selgitada neid protsesse, mis valitsevad elusolendeid. Teose alguses väljendab Burroughs oma mõtisklevat tooni, kui ta keskendub elu ümbritsevatele jätkuvatele müsteeriumidele ning liigub selle lõpupiirile lähenedes. Ta tõsteb sügavaid küsimusi, mõtiskledes samas lihtsaid loodusenähteid – näiteks burdocktaimede vastupidavust tema aias. Burroughs kontrastib elu mehaanilisi selgitusi tunnetamatu elujõu tunnistamisega, mis näib olevat see jõud, mis annab loodusmaailmale eluväärsuse. Ta esitab väljakutse ühendada teaduslikud vaated isiklike ning filosofiliste tõlgendustega elust, luues nii aluse järgnevates peatükkides põhjalikule uurimisele bioloogia, elujõu ning eksistentsi kohta.