William Hepworth Dixonin teos „Vaba Rusland“ on ajalooline kirjeldus, kteri kirjutati 1800-luvun lõpus. Teose eesmärk on anda ülevaade uuesti synteesitunud Venemaa iseloomust ning ambitsioonidest, eriti pärast Krimisõja kaotusi, keskendudes vabaduse ideele, mis on omane selle kultuurile ning rahvale. Autor püüab kujutada elavat ajaloolist maastikku ning varasemate invasioonide mõju Venemaa identiteedile, vihjates uue rahvuse tekkimisele, millel on igatsus rahu ning vabaduse järele. Teksti alguses tutvustatakse lugejale Venemaa karmi põhjamaaastikku, rõhutades Valge merenäärmete ning selle ümbruskonna ohtlikku loomust – fiktiivsete reisijate läbielamise kaudu. Taani kapten kommenteerib piirkonna ebaviisakaid omadusi, navigeerides ohtlikes vetes. Kirjeldus tõstab esile erinevaid rühmi inimesi, kes elavad rasketes tingimustes – näiteks nomaadid ning põlisrahvas samojeed – paljastades maailma, mis näib küll tühi ja raske, kuid on täis keerukaid sotsiaalseid struktureid ning traditsioone. Proosa jäädvustab nii atmosfäärilist ilu kui ka elanike silmitsi seisvad raskused, luues elava tausta Venemaa kultuurilise ning ajaloolise identiteedi uurimiseks.