Éliphas Lévi teos „Histoire de la magie“ on ajalooline kirjeldus, kteri kirjutati 19. sajandi keskel. Raamat uurib maagian keerukat ja mitmevärvilist olemust, analysierides selle juuri ning arengut läbi ajan, alates iidsetest praktikatest kuni tänapäevaste tõlgendusteni. Lévi esitab põhjaliku ülevaate maagianast nii teadusena kui ka kunstina, paigutades selle laiemasse inimvaimulikkuse ning arusaamise konteksti. Raamatu algusosa toimib sissejuhatusena Lévi uurimistöösse maagia kohta – ta vaidlustab levinud väärarvamusi, mis seostavad maagiat lihtsalt pettuse või ebauskudega. Ta väidab, et tõeline maagia on sügav teadus, mis on tugevalt seotud filosoofilise ning religioosse raamistikuga ning ühendub jumaliku olemusega. Lévi rõhutab, et maagia mõistmine nõuab avatud mõtet ja tõsist lähenemist – tema eesmärk on paljastada maagiliste praktikate taga olevad tõed ning samas kinnitada usu ning mõistuse tähtsust teadmiste hankimisel. See loob aluse põhjalikumale uurimisele maagia ajaloolistest praktikatest ning selle seostest erinevate kultuuride ning religioonidega.