Quintilianus’ teos „M. Fabi Quintiliani institutionis oratoriae liber decimus“ on kaheteistkümnest köitest koosnev retorikakäsiraamat, joka ilmus umbes aastal 95 e.Kr. Teos kirjutati keiser Domitianuse repressiivse valitsemise aja jooksul – ajal, mil poliitiline kõnelemine oli kadunud ning korruptsioon levis laialdaselt. Quintilianus püüdis oma teosega taaselustada varasemaid ideaale retorikakäsitluse vallas. Saatuslikult kadunud täielik käsikiri avastati 1416. aastal Šveitsi kloostri allakaupungist, tekitades suurt entusiasmi renessanssi-humanistide seas, kes olid seni tuntud vaid sellest teosest fragmente.