„Antonino M.-n romaan“ on poolautobiografiline romaan, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Raamat käsitleb peategelase Antonino M. elu – mehest, kellel on olnud vägivaldsete kuritegude ning vangistamiste tausta – ning heitab valguse tema identiteedi ning psühholoogilise olukorra üle. Autor seob isiklikke kogemusi psühholoogiliste analüysidega, uurides motiive ning omständigheter, jotka kujundavad sellist elu. Teksti alguses tutvustatakse Antonino M.-t kui süüdimõistetud kurjategijat, kes hetkel viibitab Itaalia vanglas. Jutustus määrab tooni tema mineviku uurimisele – sealhulgas tema tormilise kasvatuse, langemisen kuritegelikku elu ning suhtelisi kokkupuuteid tunnustatud kurjategijatega vanglussüsteemis. Raamat viitab ka saatuslikkuse, sotsiaalse konteksti ning psühholoogilistele väljakutsetele, mis määravad tema identiteedi nii indiviidina kui ka oma keskkonna produktina; keskendudes samas tema ebaõnnestunud katseidele valitseda oma vägivaldseid kalduvusi ning lõpuks ise oma saatust määrata.