Horace B. Day’n teos „Opiumpiina“ on avameelne kirjeldus raskustest ning keerukustest, jotka kaasnevad opiumpiinale sõltuvusega – see on tõenäoliselt kirjutatud 19. sajandi lõpus. Teksti eesmärk on anda lootust ning strateegiaid neile, kes kannatavad opiumpiinaseisundist, jagades nii oma isiklikke kogemusi kui ka teiste inimeste näiteid sellest, kuidas nad on silmitsi seismud sõltuvuse ning sellega kaasnevate väljakutsetega. Teos käsitleb mitte ainultopiinaseisundin ohjusid, vaid ka võimalusi taastumiseks ning ellujäämiseks tänu sihikindlusele ning tahtejõule. Teose alguses tutvustab autor oma peamist sihtrühma – opiumpiinanaharjatuid – ning selgitab, milline on raamatu käsitletavate lugude koostamise eesmärk. Avaosas kirjeldatakse kurba olukorda, milles need inimesed enda peavad olema, rõhutades vajadust lootuse tunnete järele läbi jagatud kogemuste abil. Day käsitleb omaenda teekonda opiumpiinaseisundisse sattumiseni, meeleheitlikke hetki ning järk-järgulist mõistmist sellest, et ta peab lõpetama selle aine tarvitamise. Ta toob esile nii füüsilised kui ka emotsionaalsed raskused, mis seotud onopiinaseisundiga, ning mainib näiteid raskeid ebamugavusi ning võitlusi droogi loobumisel. Samuti rõhutab ta kannatlikkuse ning vastupidavuse tähtsust taastumisprotsessi jooksul, pakkudes siiralt julgustust neile, keda opiumpiina mõjutab.