Cornelius Tacituse teos „Germania“ on ajalooline tekst, kirjutatud 1. sajandi lõpus pKr. See sisaldab kahte Tacituse olulist teost: „Germania“, mis annab kirjelduse germaaniliste hõimude geograafiast ning tavadest, ning „Agricola“, eluloojutt tema ämmest Gnaeus Julius Agricolast, kes oli tuntud oma sõjalistest kampanjadest Britanniast. Tekstid käsitlevad germaanide sotsiaalseid struktuure, traditsioone ning vapraisu ning samas kirjeldavad ka Agricolase panust Rooma valitsemisse Britannias, rõhutades vooruse ning keisarliku valitsemise keerukusi. Teose alguses antakse sissejuhatus, järjestades väga vähe teadaolevat Tacituse isikeliku elu kohta ning seostades seda ajaloolise kontekstiga, milles ta kirjutas. Seejärel alustatakse „Germaniat“, kus kirjeldatakse germaaniliste rahvaste geograafiat ning omadusi, rõhutades nende mitmekesisi tavoode, sõjalist vapraisu ning ühisemaid struktuure. Tacitus detaliaitib nende ainulaadseid sotsiaalseid norme, sõdalasikultuuri ning erilisi tavade ning võrdleb neid Rooma ühiskonnaga. Ta kujutab elavalt germaaniliste hõimude ägedat vaimu ning viitab potentsiaalsele ohule, mida need kujutavad endast Rooma impeeriumile. Teksti eesmärk on anda ülevaade maailmast, mis, kuigi ei vasta roomalaste standarditele, omab siiski teatavat noblesseeti ning vastupidavust, mis väärivad austust.