Les grandes dames
Tietoa kirjasta
Arsène Houssayen „Les grandes dames“ on romaan, mis tõenäoliselt kirjutati 1800-luvun lõpus ning peegeldab Pariisi ühiskonna keerukust Teise keisarikorra ajal. Raamat käsitleb armastuse, iha ning naislike arhetüüpide teemasid, põimides neid ajalooliste ning sotsiaalsete kommentaaridega – eriti keskendudes naiste mainele ning mõjule selles ajastul. Keskne tegelane, Jean-Octave de Parisis, tuntud ka kui Don Juan de Parisis, liigub romantika ning valude maailmas, mõtiskledes oma suhete naisiega olemuse ning ühiskonna ootuste üle. Romaanin alustuses tutvustatakse Octave de Parisist – atraktiivset ning karismatilist isikut, tuntud oma võlu ning maine poolest naiste hulgas. Kui ta näeb kauniat noort tüdrukut Bois de Boulogne’is, jääb ta hetkeks tema olemasolust lummatuks, mis käivitab tema mõtisklused armastuse ning sellega kaasnevate keerukuste üle. Tekst seab toni Octave’i sisemisele võitlusele emotsionaalse haavatavuse ning ühiskonna normide vastu, rõhutades tema hirmu romantilistest seostest. Kui ta liigub Pariisi ülemiste klasside keskel, käsitlevad esimesed peatükid ka Parisisi perekonda ümbritsevaid legende, vihjates neid neetust, mis kummitab nende suguvõsa – see annab ettekuulutuse traagilistest tagajärgedest, mida armastus võib nende eludes tuua.
