Paul Popenoe ning Roswell H. Johnsonin teos „Applied Eugenics“ on teaduslik publikatsioon, kirjutatud 20. sajandinägel. Raamat käsitleb eugenikat – filosoofiat, joka yhdistab biologiat ning sotsioloogiat, et soovitada ühiskondlikke muudatusi, jotka võiksid parandada inimkonna geneetilist reservuaari. Autorite eesmärk on arutleda viiside üle, kuidas ühiskond saaks erinevate juridiliste, sotsiaalsete ning majanduslike vahendite abil soodustada niinimetatud „superioorsete“ indiviidide paljunemist ning samas heikata neid, keda peetakse „inferioorseteks“. Teose alguses tutvustatakse eugenikanähtämisi põhimõtteid ning nende ajaloolist konteksti. Popenoe rõhutab olulisust eristada päritudomujooni ning keskkonnamõjusid, väites, et pärvimus mõjutab inimesi tunduvalt ennetähtsamalt, kui tavaliselt arvatakse. Näidete abil identsetest kaksikutest ning viidetega mitmesugustele teadusuuringutele kritiseeritakse arusaama, et kasvatamine võiks põhimõtteliselt muuta inimese päritudomujooni. Autorid pakuvad üksikasjalikku analüüsi inimomadustest, pärvimu määravast rollist ning eugenikanähtämiste sotsiaalsetest tagajärgedest kui teaduslikust ning eetilisest raamistikust.