Ernest Arthur Gardnerin teos „Religioon ja kunst antiik-Kreekas“ on akademiline publikatsioon, mis tõenäoliselt kirjutati 20. sajandi alguses. Teos uurib põhjalikult, kuidas religioon ning kunstiline väljendus – eriti skulptuurina – suhtlesid antik-Kreeka kultuuris. Gardner analüüsib viise, millega Kreeka pantheon mõjutas kunstilist tegevust ning avalikut elu, rõhutades kunstiliste ideaalide ning religioosse arusaama arengut. Teksti alguses tutvustatakse keerukat suhet religiooni ning kunsti vahel antiik-Kreekas ning rõhutatakse, et kuigi suur osa tänapäevastest uuringutest on keskendunud primitiivsetele rituaalidele, riskib see lähenemisviisi jätmiseks silma pealt neid elavaid kujutisi olümpialistest jumalatest, mis domineerisid Kreeka palvude ning kunstilises väljenduses. Gardner käsitleb ebajumalakummardamise alguseid ning jumalate antropomorfiitseid kujutisi ning uurib, kuidas need kujutised mitte ainult täitsid rituaalseid funktsioone, vaid mõjutasid ka tolleaegseid ilustandardeid ning religioosseid tavasid. Ta loob aluse laiemale analüüsile religiooni erinevatele aspektidele – populaarsele, ametlikule, poetilisele ning filosoofilisele – ning nende suhetele kunstilise väljendusega, kutsumas lõppkokkuvõttes lugejaid kriitiliselt mõtlema nende suhete tähtsuse üle.