J. B. Supino’n „Fra Angelico“ on ajalooline teos, kirjutatud 20. sajandin alguses. Tässä teoses käsitletakse Fra Giovanni Angelico – tuntud ka kui Fra Angelico – elu ning tema kunstilisi panusia Itaalia renessanssi ajastul. Tekstis uuritakse tema innokasta iseloomu, mystilist rahu, mis ilmneb tema kunstis, ning märkimisväärset mõju, mida ta oma eluajal avaldas nii vaimulises kui ka kunstilises valdkonnas. Teksti alguses mõtleb autor Fra Angelico elu legendaristele aspektidele, kujutades teda sügavalt vaimulikuna isiksusena, kes oma kunsti täitis usklikkuse ning auvahetusega. Jutt käivitatakse aruteluga tema loovprotsessi üle – väidetavalt hõlmas see enne maalide alustamist palvetamist ning innokat seisundit. Tekst tutvustab ka tema varaseid eluaastaid, rõhutades tema kunstilist koolitust ning arengut valgustavatest käsikirjadest meisterlikkate paneelimaalide ning freskoide loomiseni. Alguosa luuab aluse Angelico teoste ning tema elu ajaloolise konteksti edasiseks uurimiseks, vihjates usku ning kunstilisuse keerukale kokkulangele.