Elise Whitlock Rose’i teos „Prantsusmaa lõunaosa katedraalid ning klaustrid, 1. osa“ on ajalooline kirjeldus, kteri kirjutati 20. sajandi alguses. Töös uuritakse erinevate Prantsusmaa Vahemere-alade katedraalide ning klaustrite arhitektuurilist ja kultuurilist tähtsust, antes ülevaate nende kunstilisest stiilist ning ajaloolisest kontekstist. Raamat sisaldab rikkalikke illustratsioone originaalfotograafioiden põhjal ning selle eesmärk on kujutada nii nende pühade paikade üldist võlu kui ka nende ainulaadseid omadusi – paikad, mis on mälestusmärgid piirkonna rikkalikust minevikust. Raamatu algus avab teekonna Prantsusmaa lõunaosa uurimiseks ning tõstab esile autori ulatuslikud reisid selles piirkonnas, mille käigus ta leidis vähem tuntud, kuid kaasahaaravaid paiku, mis on jäänud paljude turistide tähelepanuta. Teoses käsitletakse piirkonna elavat ajalugu – alates selle iidsetest roomalastest juurtest läbi kristluse tõusu ning kirikliku arhitektuurin arenguni. Autorid rõhutavad iga katedraali individuaalsust ning näitavad, kuidas need struktuurid peegeldavad kohaliku elanikkonna läbielatud psühholoogilisi ning kultuurilisi muutusi. Üldiselt viitab teose algus põnevale teekonnale ajaloo, arhitektuuri ning vaimsuse ristumispunkti Prantsusmaa lõunaosas.