Georg Wilhelm Friedrich Hegeli „Phänomenologie des Geistes“ on filosofiline teos, joka ilmus 1807. aastal. See jälgib teadvuse arengut alates lihtsast sensoorilisest tajust läbi eneseteadvuse, mõistuse ja vaimu kuni absoluutse teadmiseni. Hegel uurib, kuidas vastandlikud kontseptid nagu subjekt ja objekt moodustavad dialektilise ühtisuhte, seades kahtluse alla Kanti, Jacobi ning Schellingi filosofilised seisukohad. Teos käsitleb epistemoloogiat, eetikat ning ajaloofilosofiat; selle analüys master-slave-dialektikast mõjutas hiljem Marxi mõtteid.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/The_Phenomenology_of_Spirit de.wikipedia.org/wiki/Ph%C3%A4nomenologie_des_Geistes
Hegel's Lectures on the History of Philosophy: Volume 3 (of 3)
W
B2
Wissenschaft der Logik — Band 1
H
B2
Hegel's Lectures on the History of Philosophy: Volume 2 (of 3)
H
B2
Hegel's Lectures on the History of Philosophy: Volume 1 (of 3)
L
B2
The Logic of Hegel
P
C1
The Philosophy of Fine Art, volume 1 (of 4)