W. W. Jacobsin „Merimies“ on humoorikas lühijutt, kirjutatud 20. sajandi alguses. Selles loos kuvatakse kahe mehe, härra George Wrighti ning vana merimehest härra Kempi, komilisi suhetoimeid, kui nad koostavad keerukan plaani, mis põhineb teesklemisel ja pettusel. Lugu keskendub rikkuse, sõpruse ning valedest tulenevatele olukordadele; lõppkokkuvõttes annab see satiirilisen nägemuse ühiskondlikest ambitsioonidest ning suhetest. George Wright palub härra Kempilt abi, et ta võiks teeselda end rikkana uusmeremaalt pärit onuks, et muljet avaldada noorel naisel nimega Bella, keda ta soovib omaks saada. Duo alustab oma näitemängu – härra Kemp jutustab ekstravagantseid lugusid ning käitub uhkelt, et luua rikkuse ilme. Kuid pettus eskaleerub, kui vana mees nautib oma rolli liiga palju ning tekitab lisaprobleeme, väljendades soovi jääda püsivalt sinna ning käituda Bella ema, proua Bradshaw suhtes. Loo edenedes tekivad arusaamatused ning komilised konfliktid, mis kulmineeruvad ühe ootamatuna pöördega – see jätta tegelased, eriti frustreeritud härra Wrighti, humoorikasse olukorda. Kõik muutub veel absurdsemmaks vanamehe ettearvamatu iseloomu ning lakkamatute kulutuste tõttu.