Hans Christian Anderseni „Anderseni muinasjutud“ on kogumik lummavaid lugusid, kirjutatud 19. sajandi alguses ning keskel. Teos näitab Anderseni kujutlusvõimet ning moraalisi mõtteid, mis ilmnevad tema fantaasiarikkates ning sageli liigutavates lugudes – neis on mälestusväärsete tegelaste ning keerukate süžeedega. Lugejad kohtuvad selliste armastatud lugudega nagu „Keisari uued riietused“, „Väike tikkupojatüdruk“ ning „Lumikuninganna“, mis käsitlevad teemasid nagu uhkus, süütus ning elu karvane maitse. Kogumiku alguses esineb lugu „Keisari uued riietused“ – moekesks muutunud keisar petetakse kahe petturit poolt, kes lubavad valmistada riided, mis jäävad nähtamatuteks ebakompetentsetele või rumalatele inimestele. Kuigi tegelikult ei ole ühtegi kangast valmistatud, teeskleb keisar, et imetleb oma „uusi riieteid“, kartes, et teda peetakse oma rolli jaoks ebakvalifitseerituks. See huvitav lugu loob aluse Anderseni uurimisele inimlikust rumalusest ning ühiskondlikest survudest. Kui keisar paraadib linnas oma kujutletud uhkuses, paljastatakse ta lõpuks lapse süütute sõnadega – see illustreerib selgelt tõde ning taju teemasid, mis läbivad kogu Anderseni loomingut.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Fairy_Tales_Told_for_Children._First_Collection.