Johan Huizinga teos „Herfsttij der Middeleeuwen“ on ajalooline studie, joka ilmus 1919. aastal. Teos käsitleb 14. ja 15. sajandi Prantsusmaad ning Hollandi ning väidab, et hiliskeskaegse õukonna elu liigne formaliteet ning romantism toimisid kaitsemehhanismina vastu ühiskonna järjest suurenevale julmusele. Tuginedes kronikatele ja kirjandusele, mitte arhiivdokumentidele, oli see pioniriteos kultuuriajaloo ning mentalitetauloo alus – see elavdab kirjanduslikul viisil tervet ajastut.