Gerald Stanley Leen „Kummitus Valges Majas“ on mõtteväärne poliitiline kommentaar, kirjutatud 20. sajandi alguses. Teos uurib keerukat suhet Ameerika rahva ja nende presidendi vahel, tuodes esile võitluse eest tõelise esindatavuse ning sideme nimel valitsusasjal. Lee kasutab metafoori „kummitusest“, et kirjeldada poliitilise autoriteedi abstraktset ja sageli eraldatud olemust, ning väidab, et demokraatianin edukaks arenguks peavad rahva hääled muutuma tuntavaks ja austatavaks jõuks neile, kes on võimul. Raamatu alguses tutvustatakse ideed, et Valges Majas kummitab rahva „kummitus“ – nimelt rahva käsitamatud ning sageli hääletud ootused. Lee kritiseerib seda, kuidas presidendid sageli jäävad isolerituks, tegeledes ebamääraste ideedega „rahvast“, mitte konkreetsete kodanikega. Ta rõhutab kiireloomulisust, et järgmine president peab looma tõelise sideme rahvaga, ja soovitab, et edasiminek toimuks läbi avalikkuse kollektiivse tugevuse ning väljendusvõime kaudu. Autor on sihikindel esitama uue raamistiku, milles kodanikel oleks võimalus oma vajadusi selgelt väljendada, muutes nii valitsusstruktuuri selliseks, mida domineerib rahvas ise, mitte eliit.