William Jamesi teos „Tõe tähendus“ on filosoofiline teos, kirjutatud 20. sajandi alguses ning järjelugu tema varasemast teosest „Pragmatism“. Raamat uurib tõe kontseptsiooni pragmatismi läätsi, analüysides, kuidas uskumused vastavad reaalsusele ning millised praktilised tagajärjed sellest suhtest tulenevad. Autor käsitleb kriitikat oma pragmatistliku lähenemisviisi vastu ning süveneb filosoofilisse debatti tõe olemuse ümber, rõhutades selle funktsiooni seoses inimkogemustega. Teose algus koosneb eessõnast, mis valmistab tausta arutelule tõe üle ning rõhutab selle dünaamilist olemust – tõde on midagi, mis „juhtub“ ideedele ning valideeritakse kogemuse kaudu. James esitab pragmatistliku vaatepunkti, mille järgi on tõesed ideed need, mida saab omaks võtta ning kontrollida reaalse elu kontekstis; see vastandub traditsioonilistele nägemustele, mis keskenduvad ainult tõe abstraktsetele omadustele. Ta käsitleb ka teiste filosoofide kriitikat ning arutleb radikaalse empirismi tähtsusest mõistmises, kuidas kognitsioon ja reaalsus on omavahel seotud. Elava ning kaasahaarava proosiga loob James aluse, mis kutsub lugejaid üles mõtlema pragmatismi mõjust nende arusaamale tõest, pakkudes samal ajal alust järgnevatele peatükkidele.
Järg: Pragmatismi järg.
The Varieties of Religious Experience: A Study in Human Nature
P
B1
The Principles of Psychology, Volume 1 (of 2)
W
B2
The Will to Believe, and Other Essays in Popular Philosophy
T
B2
Talks To Teachers On Psychology; And To Students On Some Of Life's Ideals
P
B1
The Principles of Psychology, Volume 2 (of 2)
P
B1
Psychology: Briefer Course