Joseph Jacobsin „Indiaanide muinasjutud“ on rahvajuttude kogumik, mis koostati ning toimetati 1800-luvun lõpus. Raamat sisaldab mitmesuguseid lugusid, jotka tuovad esile Indiasa rikkaliku kultuurilise taustan ning jututelemistraditsioonid – teemadena esinevad maagia, moraalitunnistused ning nutikate tegelaste seiklused, mille hulka kuuluvad prinssid, loomad ning vaimud. Kogumiku algosa tutvustab lugejatel valikut lugusid; esimene lugu on „Lõvi ja kranas“ – kranas aitab lõvikut teranuga kurgus, kuid hiljem kohtab ta lõvi tänamatuseta käitumist. See loo seab tausta selle antoloogia kapriisile ning läbimõeldud sisule. Teine lugu räägib rajan pojast, kes ignoreerib oma ema hoiatused, otsib võluvat prinsessi Labami ning seisab silmitsi mitmete väljakutsetega – mille lahendamisel tuleb appi uusi sõpru nagu sipelgad ja tiigrid. Need lood käsitlevad tarkuse, sõbralikkuse tähtsust ning inimese tegude tagajärgi, valmistades lugejat ette moraalsetele teemadele, mis läbivad kogu Jacobsin imelise kogumiku.