Walt Whitmanin „Täielik proositeos“ on kogumik esseeid, memuaare ja mõtisklusi, jotka kirjutati 1800-luvun lõpul. See laiaulatuslik teos käsitleb mitmesuguseid teemasid, kuid keskendub eriti Whitmanin tähelepanekutele ja kogemustele seoses Ameerika sissemisõjaga, tema isikliku eluloo ning tema sügavale seosele looduse ning inimkonna vastu. Kogumiku alguses valmistab Whitman aluse narratiivile, jossa autobiograafilised elemendid põimuvad liigutavate mõtisklustega elu, surma ning inimolukorra üle. Ta tutvustab oma soovi jagada ebatäiustatud päevikukirjeid ning märkmeid, kirjeldades üksikasjalikult oma kogemusi sõja ajal vabatahtliku õena. Ta meenutab lahingutes hukkunuid ning haavatud sõdurite hooldamist, kujutades elavalt välja sõja ning selle järelajälgede raskeid aspekte. Alustusosa loob nii isikliku kui ka universaalse vaatenurka – see teeb selgeks, et need proositeosed ei kirjelda ainult tema enda kogemusi, vaid püüavad samas sisaldada laiemaid ülevaateid Ameerika elust sel rahutul ajastul.