George MacDonaldin teos „Meie Isanda imet“ on teoloogiline uurimus Jeesuse sooritatud imetest, kirjutatud 19. sajandi lõpus. Raamat alustab sissejuhatusega, milles autor selgitab oma kavatsust süveneda nende imede tähendusse kui Jumala tahte ja olemuse ilminguid. MacDonald väidab, et need imed täidavad kahekordset ülesannet – nad illustreerivad Jeesuse jumalikku autoriteeti ning annavad ülevaate Jumalan iseloomust ning loomiseni endast. Teose algus loob raamistiku nende imede mõistmiseks, rõhutades nende rolli sügavamate tõdede paljastamisel inimkonna suhtes Jumalaga. Autor väljendab austust ning uudishimu, seades kahtluse alla usku ning vaimse mõistmise olemuse. Ta väidab, et tõeline usk ületab pelgalt uskumise imeliste sündmuste suhtes ning otsib hoopis sügavamat sidet jumalikuga. MacDonaldi mõtisklused nende imede üle – sealhulgas Jeesuse esimene ime Kaana pulmas – viitavad sellele, et need teod ei käi ainult füüsilise taastamise kohta, vaid ka armastuse ning jumaliku olemasolu muutvast väest igapäevaelus. Oma kirjutiste kaudu kutsub MacDonald lugejaid üles mõtlema nende imeliste sündmuste laiematele tagajärgedele ning nende seotusele inimese uskumis- ning tervenemiskogemusega.