Henry David Thoreaus „Käimine“ on loeng, joka esitati esimest korda 1851. aastal ning avaldati esseeformis 1862. aastal. Töö, mis on sündinud üle kümne aasta kestnud käimise- ja päevikukirjutamistegevusest, uurib suhet metsamaa ning ühiskonna vahel läbi autori isiklike tähelepanekute looduse kohta. Thoreau esitas selle teose rohkem kui mõne muu oma loengut ning viis oma mõtted uurimise, enesereflektsiooni ning metsamaa kohta edasi arendama. Kasutades alusid ning innovaatilist kirjutustiili, lõi ta kriitika kaasaegsest ühiskonnast, mis säilitab tänaseni resonanssi lugejate seas.