Pepita Jiménez
Tietoa kirjasta
Juan Valeran „Pepita Jiménez“ on romaan, joka ilmus 1874. aastal. Noor seminariistik naaseb puhkuseks oma Andalusia külla enne vandetunnistuste andmist – kus ta kohtab Pepitat Jiménezit, kahekümnendaaastast leski, keda tema isa kavatseb abielluda. Pastoraalsete retkide ning intiimsete vestlusten kaudu tunneb usklik noormees, kuivat tema religioosne kutsumus häiritakse, kui ärkab esile ootamatu kirg. See psühholoogiline romaan uurib konflikti vahel vaimset pühendumust ning loomulikku iha ning seob sellega küsimuse, kas armastus tähistab pattu või elu tõelist kutsumust.
