Tullia d’Aragona teos „Rime di Tullia d’Aragona, cortigiana del secolo XVI“ on luulekogu renessansiperioodist, mis tõenäoliselt on kirjutatud 16. sajandil. See teos käsitleb Tullia d’Aragona elu ja kogemusi – kohtijannan, kes navigeeris oma aja armastuse, ühiskondlike normide ning kunstilise eneseväljenduse keerukustes, mõtiskledes sageli ihalduse ning intellektuaalse kaaslasekäitumise teemadel. Teksti algusosa tutvustab renessanssi konteksti ning kohtijannan rolli, arutledes selliste isikute nagu Tullia ajaloolisest tähtsusest muutuvas kultuurilises maastikus. Samuti kirjeldatakse kohtijannan identiteedi arengut – ta kujutatakse nii ihalduse objektina kui ka intellektuaalselt võrdseks oma ühiskonna haritud naistega. Lisaks viitab tekst Tullia kasvatusele ning haridusele, oletades, et ta tõusis oma vastuolulise staatusest yles oma vaimukuse, charmi ning kirjandusliku ande abil, samal ajal kui ta püüdis leida oma identiteeti ning suhteid meeste domineerivas maailmas.