Monism as Connecting Religion and Science
Tietoa kirjasta
Ernst Haeckeli teos „Monism as Connecting Religion and Science“ on teaduslik publikatsioon, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Raamat sisaldab Haeckeli 1892. aastal pidatud loengut, mille eesmärk oli ühendada religiooni ning teaduse sageli vastandlikud vaated monismi kaudu – filosoofilist lähenemisviisi, mis väidab kõige ühtsust. Haeckel rõhutab looduse teaduslikku mõistmist kui terviklikku üksikkonda ning uurib, kuidas see mõistmine võib ületada lõhe empiirilise teadmise ning vaimsete uskumuste vahel. Selles teoses esitab Haeckel oma arvamused monismi kohta ning kaitseb seda traditsioonilistes religioossetes filosoofiates levinud dualistlike ning pluralistlike käsitluste vastu. Ta väidab, et kõik looduslikud nähtused – sealhulgas elu, teadvus ning moraal – saavad olla mõistetavad ühtse, teadusliku perspektiivi kaudu, mis näeb inimkonda osana ühest kosmilisest protsessist. Raamat käsitleb biologilist evolutsiooni, füüsikalisi seadusi nagu energia ning aine säilitamine ning pakub isegi panteistlikku vaadet jumalusele, mis on kooskõlas teadusliku arusaamaga. Lõpuks väidab Haeckel, et monistlik lähenemisviisi ei austa mitte ainult looduse keerukust, vaid pakub ka tugevat eetilist raamistikku, mis võib soodustada sügavamat mõistmist nii teadusest kui ka religioonist.
