Aristotelesen „Poetika“ on filosofiline teos, kirjutatud umbes 335 eKr. See varaseim säilinud teos kreeka draamatiteooriast käsitleb poesiimitatsioonikunstina, keskendudes peamiselt traagödiale, eposele ning komediale. Aristoteles analüüsib, millistel viisidel erinevad need žanrid rytmi, tegelaste ja narratiivse esituse poolest, luues samal ajal alusmõisted nagu katarsis ning draamatiline struktuur. Kuigi ainult osa traagödia ning epose kohta on säilinud, on see tekst muutunud lääne kirjakriitikatööst oluliseks aluseks, mõjutades sajandeid kestnud arutelusid jutustamisest ning kunstilisest loomingust.
Wikipedian leht selle raamatu kohta: en.wikipedia.org/wiki/Poetics_(Aristotle))