Mark Twainin „Salapärane võõras“ on lühijuttude kogumik, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Jutud käsitlevad mõtteväärseid teemasid, jotka puudutavad olemasolu, moraali ning inimloomust; sageli esineb salapärane tegelaskuju, joka mõjutab tegelaste elusid ning ajendab neid mõtlema oma uskumuste ja ihade üle. Lugu tutvustab lugejatele keskkonda üksildasest, keskaegsest Austria külast – paikat, mis tundub olevat ajanärist väljas ning puutumatu maailma edusammudest. Kui jutustaja meenutab oma lapsepõlvet, kujutab ta ette rahuliku, kuid repressiivse keskkonna, mida domineerivad religioosne autoriteet ning ebausk. Keskmes on preester Peter ning tema õetütar Marget – tegelased, kes seisavad silmitsi raskeid tagajärgi küla jäikade moraalipõhimõtete tõttu. Samal ajal tutvustatakse ka kolme poissi, sealhulgas jutustaja Theodor Fischerit; nende vaatenurk keskendub noorukiea uudishimule ning sõprusele – elementidele, mis varsti ristuvad üleloomulike ning filosoofiliste aspektidega, mida tutvustab „Satan“-nime kandev võõras. Lugu areneb siis, kui poissid kohtuvad selle salapärase tegelasega – see loob tausta konfliktile süütuse ning inimloomuse ning ühiskonna karmide tõdede vahel, mis tekivad nende seikluste käigus.