„Millest inimene elab“ on filosofiline lugu, mille kirjutas graf Leo Tolstoj 20. sajandi alguses. See raamat käsitleb inimelu põhilisi küsimusi, keskendudes elu olemusele, armastuse tähtsusele ning indiviidide omavahelisele seotusele. Siin käsitletakse ka heldekäelsust, kaastunnet ning moraalisi vastutusi, mida inimesed omavahel kannavad. Lugu jälgib Semeli, jalanõudemeistrit, kes peab võitlema vaesuse ja raskuste vastu samal ajal kui ta hoolitseb oma perekonna eest. Ühel päeval kohtub ta kiriku ette alastatud mehega, kes näib kannatavat äärmisest külmadest. Semeli algne hirm ja epäoletlus muutuvad kaastundeks ning ta otsustab mehest aidata – see näitab tema enda inimlikkust hoolimata rasketest olukordadest. Aja jooksul alustab alastatud mees nimega Mihhail elama Semeli ja tema perekonna juures ning oma alandlikkuse ning töökannatlikkuse kaudu muudab ta nende elu. Kui Semel ja tema abikaasa Matrena hakkavad mõistma Mihhaeli minevikku ning neid jumalikke õppetunde, mida mees esindab, saavad nad aru, et tõeline elu tuleneb armastusest ning altruismist. Lugu rõhutab lõpuks, et inimelu säilib mitte ainult materiaalsete vajaduste, vaid peamiselt armastuse ja altruismi kaudu.