Anton Giulio Barrilin „L’olmo e l’edera“ on romaan, kirjutatud 1800-luvun lõpus. Teos käsitleb armastuse, looduse ning inimsuhete keerukustaid, keskendudes tegelastele, kes elavad Genovan elavas atmosfääris. Peamisteks tegelasteks on noor loodusteadlane Guido Laurenti ning salapärane markesessa Bianca di Roccanera, kes vaimustab teda oma iluga. „L’olmo e l’edera“ esimene osa tutvustab meile jutustajanägemust ning tema mõtteid jutustamise olemusest, rõhutades tõe tähtsust narratiivides. Teos süveneb Guido Laurenti elu intoonis – ta elab eraklikku elu ja on syvästi seotud loodusmaailmaga. Tema üksildane elu muutub, kui ta jääb armunud salapärase markesessa Bianca, kes vaimustab teda oma ilu ning mõtteid, kui ta jälgib teda teatris toimuvast esitusest kaugelt. Narratiiv vihjab Laurenti sisemistele võitlustele siis, kui ta üleläheb elult, mis oli pühendatud loodusele, elule, mis on seotud inimlike tunnete ning ihadega – see loob aluse romantiliste ning sotsiaalsete keerukustete arengule.