Jean de La Fontaine’i „J. de La Fontaine’i muinasjutud ja romaani – täielik kolektsioon“ on kogumik lugusid ning fabuleid, kirjutatud 1600-luvun lõpul. Kogumik sisaldab humooristavaid, satirilisi ning mõnikord ka fantaasiarikkaid jutte. Teoses esineb mitmesuguseid tegelasi – alates pahatahtlikest armastajatest ja kadeid abikaasaid kuni kavalate naisteni – ning need näitavad inimlikke hullusti ning tolleaegseid ühiskondlikke norme, kõik läbi La Fontaine’i terava huumorinägemuse. Kogumiku algusosa tutvustab La Fontaine’i elu, rõhutades tema kirjanduslikke mõjutajaid ning kirjutamiskonteksti. See järgneb autori eessõnale, milles ta käsitleb oma mõtteid sisalduvate lugude kohta ning vastab potentsiaalsetele kriitikatele nende sisu ning stiili suhtes. Esimene lugu, „Joconde“, jutustab kaunist printist, kes läheb kihlveo selle peale, et keegi ei suuda tema ilu ületada – see viib mitmete ootamatute romantiliste seoste tekkeni. See sissejuhatav osa säilitab mängulise tooni ning uurib teemasid nagu uhkus, armastus ning pettus, kutsudes lugejaid edasi sukelduma La Fontaine’i kaasahaarava jutustamismaailma.