Thomas Henry Huxley’n teos „Teadus ja haridus: esseed“ on kogumik esseeid, kirjutatud 1800-luvun lõpus ning käsitlevaid erinevaid teemasid, seotuid teaduse- ning haridusfilosoofiaga. Esseid illustreerivad Huxley nägemused empiristliku teaduse ning ratsionaalse mõtlemisen tähtsusest hariduses ning rõhutatakse, kuidas need võivad parandada arusaamist ning kaasata õppijaid tähendusrikalt. Kogumiku alguses käsitleb Huxley Joseph Priestley järelmärgi, tuodes esile tema panuse nii teadusele kui ka teoloogiale. Esimeses esseis mõtletakse Priestley pühendumusest ratsionaalsele uurimistööle ning sellele, kuidas ta edendas teaduslikku uurimistööd kui lahutamatut osa haridusest. Huxley rõhutab füsioloogia ning biologian muutvat potentsiaali ning argumenteerib nende kaasamise eest õppekavadesse, et edendada kriitilist mõtlemist ning sügavamat arusaama loodusmaailmast. See seab taustainna laiemate teemade uurimiseks kogumikus, mis käivad teaduse, filosoofia ning hariduspraktika ristumisest.
Kogutud esseed, köide III