Jean Marc Gaspard Itardin teos „De l’éducation d’un homme sauvage“ on teaduslik publikation, kirjutatud 19. sajandi alguses. Teoses käsitletakse poissi nimega „Sauvage de l’Aveyron“ kasvatamist ning arengut – poiss avastati elamas eraldiseisvalt metsas. Tekstis uuritakse inimarengu teemasid, isolatsiooni mõju ning võimalusi hariduse ja tsivilisatsiooni osas isikute puhul, kes on kasvanud ilma ühiskondliku interaktsioonita. Teksti alguses tutvustab Itard poissi tausta, rõhutades tema hooletusse jäetud olukorda ning sellest tulenevat puudumist omandatud sotsiaalsete oskuste ning intellekti osas. Kirjeldatakse ka, kuidas jahimehed poissi püüdsid ning viisid talle erinevatesse asutustesse, kus poiss näitas tugevat vastupanu inimkohtlemisele ning eelistas oma varasemat metsikku eluviisi. Itard väljendab oma sihikindlust mõista ning võimalusel harida seda poissi, käsitledes samas esialgseid raskusi ning tähelepanekke lapse füüsilise ning vaimse seisundi kohta. Alustav osa loob tausta üksikasjalikule analüüsile meetoditest ning tulemustest, mida Itard lootis oma haridusliku töö kaudu saavutada – see peegeldab samas laiemaid implikatsioone inimarengu mõistmisele.