James Legge’i teos „The Chinese Classics“ on akademiline kogumik olulisest konfutsianistlikust kirjandusest, joka valmistati 1800-luvun lõpus. See viie köite sisaldav kogumik hõlmab tõlkimisi, kriitilisi märkmeid ning selgitusi teostest nagu „Konfutsianuste Analektid“, „Suur õppimus“ ning „Keskpärasuse doktriin“. Raamat toimib ajalooliseks ja filosoofiliseks resursiks konfutsianismi aluskirjanduse mõistmiseks, käsitledes nende tähtsust Hiina kultuurilises ning intellektuaalses kontekstis. Teose alguses antakse ülevaade hiinakeelsete klassikate struktuurist ning tähtsusest ning arutletakse neid peamisi teoseid, mida Hiina kirjanduses peetakse autoriteetseteks. Lisaks selgitatakse „Viit kingitust“ ning „Nelja raamatut“, mainides nende tekstide päritolu ning seost neid Konfutsiuse ning tema õpilastega. Samuti tutvustatakse ajaloolisi väljakutseid, millega need teosed on silmitsi seisnud – näiteks raamatute põletamine Qin-dynastia ajal ning hilisemad jõupingutused klassikalise kirjanduse taastamiseks ning säilitamiseks. Üldiselt toimib see osa olulise sissejuhatusena nende tekstide tähtsusesse mõistmiseks konfutsianismi filosoofia ning selle püsiva jälje suhtes hiina kultuuris.