Pûr.nânanda Chakravartini teos „The Tattva-Muktavali“ on filosoofiline trattat, kirjutatud 1880-luvul, seega 19. sajandi lõpus. Töös esitatakse veenväärne kriitika Vedânta-filosofiat Pûr.naprajña-koolkonna vaatenurgast – see koolkond väidab, et üksikud hinged on eraldiseisvad Ülimast Olemusest, Brahmanist. Raamat on kirjutatud poetilises vormis ning käsitleb oma aja olulisemaid teoloogilisi debatte, mistä syttu see on oluline panus hinduistlike filosoofiasüsteemide diskursiinile. „The Tattva-Muktavali“-s esitab autor süstematiseeritud argumente, et tõestada duaalsus üksikhuvi ning Ülima Hingen, Brahmani, vahel. Erinevate poetiliste strofide kaudu sekkub Chakravartin Vedântas levinud monistlike ideede vastu ning väidab selle asemel meisteri-ja teenija-suhte olemasolu – Brahman on kõikvõimas looja, samas kui üksikhing jääb eraldiseisvaks ja sõltuvaks. Luuletuses kasutatakse analoogiaid ning näiteid, et illustreerida nende kahe vahelisi erinevusi; väidetakse, et kuigi hing võib tunda end Brahmaniga ühtsustunnet, ei saa nende olemuslike erinevuste tõttu väita nende vahelist tõelist identiteeti. Töös kritiseeritakse mitte ainult Brahmani ning hinge vahelisi seoseid, vaid rõhutatakse ka vajadust Brahmani palvetamiseks ning pühendumiseks, tugevdades reaalsuse duaalist mõistmist.