Dante Alighierin „Jumalik komedi“, Longfellow’nin tõlge, „Põrgu“ on 14. sajandil kirjutatud epiline luuletus. Tegemist on keeruka allegorilise narratiiviga, joka käsitleb patot, lunastust ning hinge taotlust jumalikku õiglust. Peategelane, Dante ise, alustab ohtlikku teekonda läbi Põrgu valdkondade, mida juhendab Rooma luuletaja Vergilius. Inferno alguses satub Dante eksinud pimedasse metsi – see sümboliseerib segadust ning tema enda patutunnet. Kui ta üritab tõusta mäele, mis esindab lunastust, takistatakse teda kolme metsloomaga, millest igaüks symboliseerib erinevat kuriteod. Oma masenduses kohtub Dante Vergiliusega, kes pakub talle abi Põrgus ning lõpuks ka Paradiisis – motivatsiooniks on Dante’i armastatud Beatrice’i palve. Alustusosa loob reflektiivse ja hirmuäratava atmosfääri ning näitab samas Dante’i soovi valgusest ning lunastusest, tehes sellest kaasahaarava alust tema põhjalikule uurimistele moraali ning surmajärgse elu kohta.