Henry David Thoreaus teosed „Walden“ ning „On the Duty of Civil Disobedience“ on filosofilised esseed ning sotsiaalkriitikat, kirjutatud 19. sajandi keskel. Need teosed peegeldavad Thoreau mõtteid lihtsast elust looduslikas keskkonnas ning põhinevad tema isiklikul kogemusel elamisest üksi metsas Walden Pondi lähedal. Thoreau rõhutab isevarustuse tähtsust, materialismi kriitikat ning individuaalse südametunnistuse ning kodanilise mittekuulekuse vajalikkust ebaõiglase seadusandluse vastu. „Walden“ algab sellega, et Thoreau kirjeldab oma kaheaastast üksindust enesekonstrueeritud majas Walden Pondi lähedal – seal elas ta lihtsalt ning tegeles füüsilise tööga. Ta vastab ka oma kauplaskonna uudishimule oma eluviisi suhtes ning esitab oma arvamused ühiskondlike surveide kohta, mis suunavad inimesi „vaikseks meeleheituseks“. Elavate kujutluste ning filosofiliste mõtisklemiste kaudu käsitleb Thoreau päritud varade ning ühiskondlike ootuste koormaid ning väidab, et paljud inimesed elavad läbielmatult. Ta kutsub üles uuesti hindama seda, mida peetakse täisväärtusliku elu jaoks vajalikuks, ning viitab sellele, et tõeline õnn tuleneb lihtsusest, individuaalsest mõtlemisest ning intiimsest seostest loodusega.