Kisari Mohan Gangulin „Mahabharata: Krishna-Dwaipayana Vyasa, 1. köide“ on monumentaalne epiline teos, kirjutatud 19. sajandi lõpus. Tämä teos on übersetus iidsest indialaisest meistriteosest „Mahabharata“, mis on algselt kirjutatud sanskriti keeles ning austatakse selle sügava käsitluse eest dharma-st (kohustusest/õiglusest), moraalist ning inimsuhete keerukatest dinamikatest. Raamat sisaldab mitmekesisi tegelasi ning müütische lugusid, keskendudes Kauravade ning Pandavade rivaalitsele. Teksti alguses tutvustatakse kuulsaid tarku, kes on kogunenud Naimisha metsas suureks ohverduseks ning soovivad kuulda „Mahabharata“ pühast jutustamist. Jutustaja Sauti jagab oma teekonda Vyasa lugude hankimisel ning uuesti jutustamisel – need lood käsitlevad teemasid nagu suursugus, võitlus ning jumalik sekkumine. Tutvustatud tegelased loovad aluse epose uurimisele elu keerukatest valikutest ning tegude tagajärgedest selles suures narratiivis, mis käsitleb õigluse ning kaosi vahelist võitlust. See algosaade loob rikkaliku konteksti ning filosoofilise tausta, mis aitab lugejatel läbi navigeerida epose keerukustes.