Francis P. O’Briens teos „The High School Failures“ on teaduslik publikatsioon, kirjutatud 20. sajandi alguses. Uurimus analüüsib õpilaste koolikirjeid neist, kes ebaõnnestusid akadeemilistes või muudes gümnaasiumitundides ning keskendub akadeemilise ebaõnnestumisen põhjuste ning tagajärgide selgitamisele. Analysierides põhjalikult ebaõnnestumismäärasid erinevates gümnaasiumites, on teosen eesmärk heita valgus haridussüsteemile ning selle tõhususele õpilaste edutulemuste toetamisel. Teose alguses esitatakse sissejuhatus selleks, miks on oluline uurida gümnaasiumiebaõnnestumisi ajal, mil haridusreformid käimas on ning avalikud investeeringud keskharidusse kasvavad. O’Brien tõstab esile koolitulemuste järjest suurema jälgimise ning kiireloomulise vastutustundlikkuse vajaduse gümnaasiumides, arvestades õpilaste hulgas täheldatavaid kõrgeid väljalangemismäärasid ning ebaõnnestumisi. Ta rõhutab olulisust mõista nende ebaõnnestumiste tausta ning põhjuseid, märkides, et need võivad olla seotud mitmesuguste süsteemsete ning individuaalsete teguritega haridussüsteemi sees. Peatükis kirjeldatakse uuringu ulatust, uuritavat populatsiooni ning kogutud andmete tüüpe, luues nii aluse põhjalikule analüüsile sellele olulisele haridusküsimusele.