David Eugene Smithi ja Louis Charles Karpinskini teos „Hindu-arabialised numbrilised“ on ajalooline käsitlus, kirjutatud 20. sajandi alguses. Töös käsitletakse tänapäeval levinud numbrisüsteemi päritolu ning arengut – süsteemi, mida sageli vääralt nimetatakse „arabialiseks“, kuigi selle tõelised juured on hinduistlikus matemaatikas. Autorite eesmärk on koondada ning selgitada nende numbriliste süsteemide fragmenteerunud ajalugu, uurides nende arengut, kasutamist ning lõpukas levikut kaubanduses ning teaduses. Raamatu alguses esitatakse väide, et hindu-arabialised numbrilised on oma laialdase kasutuselevõtu poolest suhteliselt hiljutised – need muutusid tärksägemaks Euroopas ning Ameerikas alles viimaste sajandite jooksul. Käsitletakse ka väärarusaamu nende numbriliste süsteemide päritolu kohta ning neiden arengut võrreldes varasemate märgistussüsteemidega, mida kasutasid iidsed tsivilisatsioonid. Autorid rõhutavad erinevate teadlaste panust, eriti seoses väidetega nende numbriliste süsteemide hinduistlike või araabia päritolude kohta, ning loovad aluse nende arenguteekonna põhjalikumale uurimisele Indiast Euroopani – rõhutades sellega selle matemaatilise ajaloo keerukust.